Ma koperdan. Ja mu tüdruk koperdab. Pargirajal on kuidagi vähe laternaid. Jään seisma. Tõmban ta enda ligi ja suudlen teda. Me oleme noored ja hullumeelselt armunud. Meie suudlused kaotavad kõik muu. Ja meie kõrvus mängib muusika. Ja me oleme purjus. Nii üksteisest ja hetkel ka sõna otseses mõttes. See latern, mille all seisame heidab süsimustas augusti öös mu tüdruku näole kõige ilusama valguse. Ta blondid juuksed nagu säraks. Ja ta on maailma kõige ilusam naine. Ma jumaldan tema tedretähne ja seksikaid huuli. Ma olen noor, aga ma tean, et ma armastan ainult seda tüdrukut. Alati. Ma võtan ta ümbert kahe käega ja tõstan ta jalad maast lahti.
"Ma armastan sind."
Ta libiseb mu käte vahelt betoonplaatidele. Liigume üksteise vastu liibudes edasi. Mu käsi on tema tagumikul. Tema käsi minu omal. Mul on kõva ja ta sosistab mulle kõrva, et tema on märg. Jõuaks ainult koju.
********************************************************************************
Mu kingakontsad klõpsuvad soliidselt, kui hotelli administraatori poole astun. Tunnen vasaku kaenla all raskust, mida tavaliselt tähele ei pane. Padrun on rauas. Ja mulle tundub, et ma olen valvsam, kui kiimas teismeline poiss, kelle toal ei ole lukku.
" Tere hommikust! Ma sooviks enda tuba kauemaks."
" Nädalaks."
" Ja mu külaline on seal, magab, et ..."
" ... ei mingit toateenindust ega koristajaid. Eksole."
" Tänan."
" Maksan kohe."
" Sulas."
Astun klaasuksest läbi. Päike on kuum ja minu Ray Banid on kadunud. Pistan Cameli huulte vahele. Zippo on tühi. Istun taksosse. Camel ikka veel huulte vahel.
Ulatan taksojuhile viiesajaeurose.
" Võrru."
No comments:
Post a Comment