Annan telliskivile kuidagi aralt liiga vähe hoogu. See lajatab lapiti vastu autoklaasi, aga tabab ka ukseraami ning aken ei purune. Kivi langeb tuhmi kolksuga asfaldile. Võtab korraks ropendama. Tema ainult itsitab. Korjan punase savikamaka uuesti üles. See kord võtan rohkem hoogu, suunan kivi täpsemalt ja teravamalt. Klaasi jääb ümar auk, kivi põrkab juhiistmelt põrandale, signalisatsioon käivitub. Kõrvulukustav lärm. Tegutsen kiirelt. Uks lahti, kapott lahti. Kakun akult ühe juhtme rapsates maha. Löön parema käe nukid hooga vastu kapotti ära. Ropendan. Tema ikka itsitab.
Mida sa itsitad? Ei tohi nii palju "peale teha".
Ronin käsipidi rooli alla, kakun sealt katte maha. Alarmi juhtmed on ära tuntavad. Kakun need kõik lahti. Pressin akujuhtme tagasi külge, pühin istmele kukkunud killud, eemaldan telliskivi põrandalt. Tema on ise juba leidnud tee kõrvalistmele.
Kortermaja ühes aknas süttib tuli. Enam pole vahet, oleme kohe läinud. Käivitan auto juhtmetest, kruvikeerajaga süütelukku keerates. Mootor on "paugupill". Ta enam ei itsita. Ta naerab. Mina naeran ka, kui parkimiskohalt välja tagurdan ja kummide vilinal maja eest lahkume.
***
kolm aastat tagasi olin
olin nagu kolm aastat tagasi
oli kõik
kolm aastat noorem
kolm aastat lollem
kolm aastat odavam
kuid odavus ei ole mulle kunagi
probleem olnud
säästu makaronid
juust
õlu
naised
ja siis tulid sina
sina olid kallis
oled siiani
aga mulle ei ole kallidus kunagi
probleem olnud
varastan sind
nagu päeva
juba kakskümmend kolm
aastat
***
Sa naerad nii, et sinu rinnahoidjata rinnad rapuvad särgi all. Sul on ilusad rinnad. Mitte liiga suured, mitte liiga väikesed. Su naer kõlab ja mu sees tekivad ristlained. Mõnus on. Päike tõuseb kiirelt. Aeg on tundmatu mõõde. Kollakaspunane valgus võtab üle hallikastuhmi taeva võimu, kui selle poole sadakümme kilomeetrit tunnis kihutame. See vana Audi ei kannata kiiremini sõita. Rool hakkab värisema. Tõmban plärust viimase kõhvi ja viskan selle läbi aknaaugu tuule kätte. Sina sööd ära viimased kolm seent. Ma ei pahanda, mis siis, et sinu pupillid on juba suuremad kui esilaternad.
Paagis on veel bensiini. Meil pole aga sihtmärki. Kui saaks sõidaks otse merre.
***
Kui sind kolm aastat tagasi Zavoodis kohtasin ei olnud minul raha. Minu teksad olid lõhkised ja minu kõhna keha kattis vaid t-särk, kuigi suvesoojad olid juba taandumas. Oli pime ja mul oli jahe, aga ma ei tunnistanud seda. Ehk aitas ka õlu, mille olin ostnud raha eest, mille olin saanud enda viimaste vidinate mahamüümisest. Sina olid kena nahktagiga. Ei mingi punkar, aga mitte ka klubiossitibi. Sa olid ilus, aga köitsid muudki kui pilku. Kaugelt oli näha, et sinul raha probleeme ei olnud. Ma ei hoolinudki sellest. Ma ei tahtnud sinu raha. Ma tahtsin sind. Tol õhtul ja edaspidi. Olin juba varemgi varastanud. Mõtlesin, et sinu jaoks varastan kas või panka. Sinule ütlesin, et tähti ja kuud. See kõlas läägelt, aga sinu ma varastasin siiski.
***
õnnelik olla
saab olla
kui olla
lihtsalt
olla
tänapäeval on
armastus putsikeeratud
maha müüdud
see on kui kõrgete
intressidega
pangast
või smsiga
laenatud
ühel hetkel hakkab see rõhuma
see laenukoorem
pidi ju parem hakkama
aga hoopis
hoopis
hoopis
***
Sõidan otse liivarannale ja löön pidurid blokki, rattad vajuvad sügavale. Siit enam enda jõuga auto välja ei sõida. Meid ei huvitagi. Vajun istmele ja pööran pea sinu poole. Sa naeratad. Ma tunnen, et armastan sind. Ma küll röövisin su juba ammu, aga sa ei ole kunagi olnud minu oma. Pigem vastupidi. Olen olnud valmis tegema ja ka teinud sinu nimel kõike. Jube vedamine, et vahele pole jäänud. Ei varastatud automakki müües ega sinuga avalikus kohas seksides. Ma tunnen, et armastan sind. Ma pole sulle seda mitte kunagi öelnud. Sina mulle ka mitte. Me oleme lihtsalt jooksnud läbi elu nagu üle suure välja. Tühja välja. Selline tunne, et mitte keegi ei teagi, kus see väli asub. See koht, kus on õhku hingamiseks. See koht, kus jätkub ruumi armastusele. Sellisele, mida pole vaja öelda. Ja ma ei ütlegi mitte kunagi.
Sa kihistad armsalt. Arvatavasti teevad merelained päiksekiirtes ilusaid mustreid. Tõmbad linki, lükkad ukse lahti, korjad pruunid, ilusad jalad tagumiku alt välja ning ronid autost välja. Jooksed põlvini laintesse. Sul on meri põlvini.
Meile mõlemale.
