Pimedus. Valu. Mul on tunne, et keegi lööb aeglaselt, aga kindlas rütmis vasaraga vastu mu kukalt. See on viski, mis mind enda mahedal kombel äratab. Avan silmad ja fookuses näen lillelist laudlina. Fookusest väljas on sinine köögi sein. Paremas käes tunnen enda püstolit. Segadust tekitav. Tõstan pea, kuigi see tundub kaaluvat tonni. Tühi pudel, aga klaasi ei ole.
Pildid eilsest õhtust vilksavad silme eest. See tume tume tühjus ja udune raev. Ma hingan raskelt ja vaatan enda ette. Ma ei pilguta. Ma kardan liigutada. Ma tardun nagu rott, kes on maopuuri visatud. Üritan sulanduda lilledesse laudlinas ja soovin, et maa mind neelaks. Kahjuks ei ole seal all põrgut. Põrgu on siin. Ma olen juba ammu kohal. Ma kardan.
Ma kardan ümber keerata. Tean, et mu relva salves on üks padrun puudu. Näen silmanurgast tühja padrunikesta keset lauda lebamas. Mulle meenub kurjus. Ja ma tean, kuhu selles kestas olnud kuul lendas.
Tardumine on minu üle võimu võtnud.
*********************************************************************************
Haigla, kuhu meid mõlemaid toodi, on sama haigla, kus mu tüdruk töötab. Ta teab, kus kõik rohud ja muu asub.
Ma istun liikumatult voodil. Surun lõualuusid nii kõvasti kokku, et mul on valus. Mul on kurku tõusnud klomp ja ma tean, et kui liigutan, või lõualuud lõdvaks lasen, rääkimata rääkimisest, hakkan ma ohjeldamatult nutma. Karjuma ja märatsema. Ma tapan siin ka kõik ära.
Minu ümber voodi jalutsis seisavad arst ja politseiuurija. Mõlemad on minu silmis värdjad. Saamatud sitapead. Käpardid ja idioodid.
Ta teadis, kus kõik asjad on. Nad ei jälginud teda. Tema ei suutnud ärgates selle kõigega hakkama saada. Tal oli ligipääs ainsale asjale, mis tema arvates teda aidata võis. Morfiinile.
Morfiini üledoos.
Vittu.
Tardumine on minu üle võimu võtnud.
*********************************************************************************
Tõusen äkitselt, keeran toaukse poole ja sammun joonelt baarikapi juurde. Kallan Laua Viina kurgust alla. Pärast kaht suurt lonksu neelan ka õhku. Kurgul on valus. Köhin ja läkastan. Ajan viina maha.
Võtan veel kaks lonksu. Pool pudelit on läinud.
Astun tagasi kööki. Vaatan seda hädist, nüüd kestata ja eluta olendit.
Maja taga metsatukas on tiik.
No comments:
Post a Comment