and people drown in tears that they never shed
i thought everything you said was just a lie
until i learned to read between the lines
the sensation of the collapse of my dreams
makes me wonder if you were ever real
your touch feels the same in my memories
so i dwell in past, `cause there`s my remedy
and every time I look out from the windows
that i feel i should be unworthy of
i see you again passing by below
and suddenly I redefine my love
***
näinud viha, mis tõuseb vaikusest
ja uputust, mis valamata pisaraist
ei arvanud, et sind eales usaldan
kuni õppisin ridade vahel lugema
unistuste varingu alla jäädes
kahtlen, kas olid üldse päriselt
mälestustes veel saan tunda sind
elan minevikus, sest seal on minu ravim
ja iga kord kui vaatan aknaist tänavaile
ei usu, et võiks miskit väärida
ja näen sind jälle möödumas
pean armastuse ümbermõtlema
