kalana

mõistus on kohal enne
kui jalad
tunnen ennast kuivale jõudnud
kalana
kõik, mis mul on olnud
seda enam pole
tänan universumi
et ikka pole
päris kole tema pale
tunnen ennast paljastunud
valena

kõik
jah kõik
mis on veel ees
müsteerium mida lahendada
ma ei loodagi
suurim kink, kui praeguses elus
enam sitta ei toodaks

mõistus oli kohal
enne kui mõistus oli olemas
sünd ja surm samas külas
igaüks ei pea rändur olema
siinsamas kõik
mis oli on ja kaob

ISWATAM

I smoke weed at a top of a mountain,
in a giant eye.
I know the backdoor to heaven,
but the key is nowhere to be found.

The man on the picture seems broken
right from the start.
Why form a clay figure
out of a star?

You can only go up,
it's never there.
You know you exist,
but once you did not.

kuskil kusagilt kuskile suunduv
ja lõputult lõpmatusse suubuv mõte
sellega seoses kõigega kahtlusega võidelda
milleks saada kellekski ja olla kellegi tõde

olla impulss sunnitud kursile
või hajuda koos unuvate unedega
olla sootuks loosung
kostuda kõlades kõrgetes kodades

või vaikida kellegi alateadvuse
ammu külastamata soppides
õppida jälgides
peituda otsijate eest südamekloppides

olla vaba olema olemata
või raiduda end kivisse
igavesti muutumatuks

length of your language
can't reach to the bottom
of what happened to you

you know there's a reason
that you should follow
but you just want to fall through

and all of your dreams
are an impossible future
and something to pass by today

so you stand by the rainbow
but don't see the colors
that's how it feels to be losing the game

kui su mõistus on lennuk,
millest maha jäid
ja osa sinust
on sinust pöördunud
kui pole küllalt kuum,
et süttiks
seisa nii nagu sind
oleks kolm tükki
nagu sina oled see,
kes end olematuks sööb
et on sinu käsi see,
mis hoiab ööd

minu vabadus
mind õnnetuks teeb
sest iial ei tea
kas olen õigel teel

ajukoore värin
püüab segava signaali
mul on saba taga
nagu just abiellunud paaril

mõtted nagu pallid
pinballi masinas
aparaat kuuleb kosmosest
tuttavaid kahinaid

mis mu sees toimub
kas on plahvatusohtlik
mu mõistus
kui Iisraeli kohvik?

kaks näppu püsti
jooksen liiklusesse tagurpidi
kukkudes ma
ilmakangast tirin

tirin minu peas
teatab aja kohalolust
ja jälle tunnen endal
ärkamise kohust

avan silmad
päikesetõus
aga keegi ei küsin'd
et kas olen nõus

sest sina oled Kuu

kas keegi kuulnud on sinu saladust
et hinges peidad põrgu palavust
su silmis paistab imeline aas
aga sellel lasub ainult pimedus

kust peaksid teadma mis on jäine tuul
kui astud tuppa, tuled kustuvad
sest sina
oled
Kuu

sind ootajad ei märka ajakulgu
tervituseks kuuled hundiulgu
allakäigu spiraal
on su elutee

kust peaksid teadma mis on jäine tuul
kui astud tuppa, tuled kustuvad
sest sina
oled
Kuu

somewhere between God and Man there is understanding, appreciation and hard hard work for your soul to exceed in but most of all there will be countless arrivals to the state of mind you are becoming and of course recognition of yourself in the idea that you reach for and beyond somewhere between God and Man there will be high water to slow you down and heavy winds that crack your bones and of course horror before the cosmos that stretches ahead but fear not because behind all that may come you wait for yourself

trip til we die

you know we all come from ground
but still want to fly
do you know that we all are found
he hears us cry

come on
come on
let's give him a show
let's trip til we die

you can't see your god is blind
there is no goal
dust is all that you will find
in place of soul

so come on
come on
let's give him a show
let's trip til we die

tõuse kõrgemale olukorra
pragmaatilisusest
tõsta periskoop
ja nägu maskist

võta sõõm puhast õhku
tagane taarudes
nii on lood
meie kandis

sul on pea
ja selles aju
seal oled sina
nagu puul on kahjur

sul olen mina
ootan
ja kõik on
omal kohal

come to senses hold your ground push the feeling of letting go make light of road summon your fire cut through sludge hope to transpire love your rage let it blindfold be the mountain be it all

pleasure and pain
dying in vain
calibrating brain
a world insane

heaven or hell
anyone's tell
listen for the bell
of the one who fell

turn your eyes
peer at the sky
that is inside
your hollow mind

no true wickedness
divinity divided
but through this sickness
you will be guided

kas sulle meeldib elu 
kus ühel on tiivad 
aga teisel on väikene palk 

 vendlus või veri 
meid kokku viivad 
aga ühendab patt

exchange

oh, what have you gone and done sent everyone running in circles around you I found you in the middle of everything bent the rules of physics to reach you and I know you see yourself in my eyes scared like the rest fearing what`s next there is no shine to thine lies no more and all that there is is there no thanks to you, but in spite the honesty of the wind will take your breath and you will die basking in the reflection of yourself all that I have to say to your consolation is that I know that when it`s my turn I will kiss the face of my destruction

on kive ses jões
mis kulgeb mu sees
ja kalu, kes teel vastuvoolu

jah, minus on läte
kuid vee, mis langeb mu huulilt ja kätelt
kusagilt saama ta peab

tal on oma rada
mis ajab tühjust taga
ja ärevaks teeb tema tung

ta rahu servalt
lõpuks end heidab
ja ehk leiab allika kelleski teises

su peos mu munad oleks hoitud lauahõbe kuid jään pikalt öösse ja sina oled tõre

ma ei tule õigeks ajaks koju ja asemele heidab hoopis pisar põselohus

mis on minu hirmude allikas kus on mu süda miks ootan vastuseid nagu keegi vaataks ülalt

mis on minu hirmude allikas kus on mu süda miks on mu suuna viidaks pooles mastis türa

igavus

igavus on me kurat
ära võtnud nagu külm
ja elu on läbi
põimunud surmaga
liiga vara
su silmis tuhmub
mu pilgu peegeldus
ja arvad, et oled jäänud üksi
me oleme kõik
ju ühest puust vestud
ühes jões pestud
ühel ristil rippudes
me hülgasime hirmu
ja rumal laps
läbi lolli juhuse sai jumalaks
kord iga droog saab igavaks
ja igavus on me kurat

weight of the soul

songs to be played
but never to be heared
written down prayers
for the endless herd
to me it conveys
a question to contemplate
is my soul weighing down me?

is this the reign of beauty
is freedom to be seized
shall i look back on the time
and realize I believed after all?

poems on canvas
your gaze
thoughts like stars in the night
a deity I try to outrun

I ask again
is my soul weighing down on me?
is it the cause of my restraint
oh, how i fear it to be the shackle to
drag me to blaze

but how could I brake the spell
I could not replicate?
I seek to address the entity inside
behind which curve do you hide?
too long have I let you slip by
hear me, as I ask again!

Is my soul weighing down on me?

peab olema

olen täpsuslaskur
lasen täpselt õigel hetkel
olen jumala suuvooder
ja tumm
ma olen rocknroll
must räpp ja
bass ja trumm
mul on taskud narksi täis
ja tühi pilk
ma ei tunne ennast
mu enesetunne on
ülisitt

peab saama
peab välja nägema
ei
peab käega lööma
peab nutma
nagu eit
ära solvu aga
su sõnad pole eales nii valusad
kui need mis mina ütlemata jätan
aga isegi mitte tahtlikult
vaid sest, et olen käpard

olen täpsuslaskur
ja lastes augustikuu musta taevast
saan pihta põhjanaelale
ja nagu vannilt oleks punn eest tiritud
jään tühjalt jalgele
linnud situvad mu astraalajju
mu silmad kattuvad samblaga
aga ikka ma ei sure
ma olen sinilinnu puur ilma laeta
luule, mida sa kirjutada ei suuda
täitmata pudel
joodiku painaja
sõltlase küündimatus
uskuja kõhklus
olen näinud kõigist kihtidest läbi
ja nende taga näinud mitte ühtegi põhjust

peab olema
peab
olema

again, I

i feel like i am descending into quiet madness
an abyss that is I
i feel like i`ve let go of the walls i was meant to climb
meant to breach and meant to leave behind
and i feel like i am trapped now

i guess
though i thought i did
it turns out that before this summer i did not know what loneliness was
and i thought i did not know myself, but i did
there was a glimmer of a hope for a chance in my mind before
for that i thought more of myself, but this is sinking in now

i am a mere mortal, no more

i have no purpose beyond the borders of my fragile skin
i am no more or less than I
experience of my inner workings is not unique
neither is it extraordinary
it is a simple truth that I realize over the last passing days that feel longer than the life I lived before
I feel like I am closing in on a massive black hole
the light seems locked in place
and i seem not to move

but i know
i know that I am already at the other side of the line between here and there
but i am not yet to recognize it as my surroundings
it must feel similar to birth
it must be the everlasting moment before my first scream for oxygen in this next world

i feel like the Universe itself imploded and collapsed into my nothingness
i feel like I should feel like when there is nothing to feel
i feel that there is just I that i am with no past or future that are concepts more empty than my belief that i had in something that i thought existed outside of the walls i thought i was meant to overcome
but now

i only know that again i am just becoming I