it`s a joke
the way that we rust
thinking there`s space
that there`s time to look back on
it`s a joke
the way that we rust
and fall to the wind
unease in our minds
worrying about having
no way back
it`s a joke
the way that we rust
***
it`s a joke
the way that we rust
thinking there`s space
or time to look back on
it`s a joke
the way that we rust
and fall to the wind
unease in our minds
and worry about
having no way back
it`s a joke
the way that we rust
forgetting our lessons learned
thinking we can teach
anyone but ourselves
assuring that honesty
is about timing
when it should be about truth
it really is a joke
the way that we rust.
***
kuis roostetame
lootes
et alles tuldud tee
kuhu visata pilku
nali
kuis roostetame
ning tuul viib meist rahu
tulevase ees
nali
kuis roostetame
ja unustame õpitu
arvates, et suudame
õigel hetkel ausad olla
kuigi tõde ei vaja ajastust
see on tõesti nali
kuis roostetame
3.31.2015
3.17.2015
kõikide asjade allikas
olen käinud kõikide asjade allikal
ma ei saa seda kirjeldada
sest seda ei kuule ega näe
just nagu hingetut vaikushetke
pärast pikka karjet
selles saab vaid osaks olla
nagu kaks jalga mudas
või lõputult rahulik ookean sinu sees
nad ütlevad
järgi enda südant
selle šamanistlik trummeldamine
uputab sind sinu tuleviku
ja mineviku minade unenägudesse
kui sa lased lahti enda individuaalsusest
ja egost
siis kisub keeris sindki allikani
kõige lärmakamate kogunemiste keskel
ja hirmsaimate hetkede haripunktis
leiad sa rahu
sest tead, et ringil pole lõppu
ning surma ei ole olemas
ainult õnnistuse idee
millega sa mängid ja tiirled kui
kass ümber palava pudru
kuni sa ootamatult sinna sisse kukud
nagu esimesse armastusse
esimesse suudlusesse
esimesse kaklusesse
ja esimesse pimedasse juhusesse
kui koperdad millegi otsa, millest sul
aimugi ei olnud, et sinu sees olemas on
olen käinud kõikide asjade allikal
aga ma ei saa seda kirjeldada
selles saab vaid osaks olla
just nagu ses palavas ja kärarikkas laadas
mida me kutsume eluks
ma ei saa seda kirjeldada
sest seda ei kuule ega näe
just nagu hingetut vaikushetke
pärast pikka karjet
selles saab vaid osaks olla
nagu kaks jalga mudas
või lõputult rahulik ookean sinu sees
nad ütlevad
järgi enda südant
selle šamanistlik trummeldamine
uputab sind sinu tuleviku
ja mineviku minade unenägudesse
kui sa lased lahti enda individuaalsusest
ja egost
siis kisub keeris sindki allikani
kõige lärmakamate kogunemiste keskel
ja hirmsaimate hetkede haripunktis
leiad sa rahu
sest tead, et ringil pole lõppu
ning surma ei ole olemas
ainult õnnistuse idee
millega sa mängid ja tiirled kui
kass ümber palava pudru
kuni sa ootamatult sinna sisse kukud
nagu esimesse armastusse
esimesse suudlusesse
esimesse kaklusesse
ja esimesse pimedasse juhusesse
kui koperdad millegi otsa, millest sul
aimugi ei olnud, et sinu sees olemas on
olen käinud kõikide asjade allikal
aga ma ei saa seda kirjeldada
selles saab vaid osaks olla
just nagu ses palavas ja kärarikkas laadas
mida me kutsume eluks
Subscribe to:
Comments (Atom)