Maailmamuutja 5

Maailmamuutja kõik osad:
Esimene
Teine
Kolmas
Neljas
VIIES!

___________________________________________________________________________

Kõik algas sellest, et kodulehed ei avanenud. Ükski aadress ei andnud tulemust. Kõik serverid olid maas. Ükski sõnum või meil ei jõudnud kohale. Ükski telefoninumber ei vastanud. Levi ei olnud. Raadiod jäid vait ja telekad pimedaks. Kõik korraga. Samal hetkel. Elektrivool kadus ja akud said tühjaks nädala pärast. Generaatorite kütus lõppes umbes kuu aega hiljem.

Vaikus. Täielik vaikus võttis maad. Vaikus, milles oli kuulda vaid üksikuid ohkeid ja karjeid ja püssilaske.

Meeletus.

Meeletus ja lootusetus.

Inimene muutus inimesele hundiks.


***

Kütteta majas, mitme teki all magavale Triinule paistab silma ere valgus. See äratab ta. Tüdruk ronib tekkide alt välja. Lõdiseb. Ta läheneb aknale, kust paistab sisse soe valgus nagu oleks Päike Maale lähemale liikunud.

Aknast ei näe. Ei saa aru. Triinu läheb õue. Sisemine värelus, mis teda valdab, teeb põlved nõrgaks ning ta vajub maja ette murule maha. Peaaegu käpuli. Ta nutab hääletult. Suured pisarad voolavad ta määrdunud põskedelt. Ta tõstab aeglaselt pead. Tema silmist peegeldub kuldne valgus.

Kuldne valgus, mida sähvib üle maa olend, kes hõljub majakatuste ja puulatvade kohal. See valgus ja soojus annavad hea tunde, nagu kõik sinu teod oleks andestatud.

See olend on ingel.

***


Ei.

See olend ei ole ingel.

See olen mina.

Ja mina olen lõpp.

Maailmamuutja 4

Maailmamuutja kõik osad:
Esimene
Teine
Kolmas
Neljas
...
___________________________________________________________________________

"Mis asi see on?" on Tarmo hämmingus.
"See... see on kompleksne arvutiprogramm, programmeeritud võtma üle servereid üle maailma."
"Viirus?"
"Lihtlabaselt küll, aga... vaata, see... see viirus on teistele viirustele nagu lohe vihmaussile, nagu Päike lutsukivile. See, see muudab kõike."
"Mis mõttes kõike?"
"Kujutad sa ette, mis saab kui Facebooki enam ei ole?"
"Jah..."
"Oled sa kindel?"
"Ma arvan küll. Kõik Facebooki kasutajad oleksid hämmingus."
"Jah, segadus oleks. Kujutad sa aga ette, et pole ka Youtube-i, Twitterit, Blogspotti, Tumblri, Orkutit, Ratet. Mitte ühtegi suhtlusportaali?"
"Hmm... ausalt öeldes ei kujuta."
"Aga kujutad sa ette, et internetti pole üldse?"
"Kõik seisaks."
"Just, aga mitte päris. Kujuta ette, et pole ka satelliitühendusi, telefonid ei tööta. Elektrit ei ole. Mitte miski ei tööta."
"See oleks kaos. See ei saa hästi lõppeda. Inimesed läheksid lolliks."
"Inimesed on niikuinii juba lollid."
"Jah, aga..."
"Aga mis?"
"Kas see ... viirus teeb seda?"
"Veel mitte, ta valmistub. Ta võtab vaikselt ja salaja kõik vajaliku enda kontrolli alla ja siis annab korraga kõigele surmava hoobi. Natuke läheb veel aega."
"Miks?"
"Mis miks?"
"Miks sa selle tegid?"

***

Lõpuks ometi saab Triinu vabamalt hingata ja liigutada, kui ta Tallinna bussijaama perroonile astub. Tudeng kaob tema elust sel hetkel nii, et temast ei jää alles mälestuseraasu. Ainus, mida Triinu mäletab on ängistus, mille tekitas peale sunnitud pärismaailm ning ühenduse puudumine. Rahutus püsib veel nüüdki, sest nutitelefoni aku on ju siiani tühi.

Äkki keegi soovib temaga ühendust saada just nüüd, kui tema alles kuskil linnas kodu poole seikleb. Ja mis siis, kui see soov on tähtis ja kiire? Mis siis, kui see ei anna oodata? See tunne närib tüdrukut, aga seda vaikselt ja väikeste ampsudega. Peaaegu märkamatult. Ta ise ei tunnistaks seda tunnet.

***

Vaikselt tiksub aeg. Nii vaikselt. Ja sa ei märka kui kiirelt, mis siis, et tempo on tal alati sama ja selleks ta ka jääb. Sa vaatad kella ja juba on ta "nii palju" või on ta alles "nii vähe". Tiksub aga järjekindlalt ja tundub nagu mitte millegi suunas. Nagu koha peal tammuks kuid kas ongi sinule mõeldud seda aru saada, kuhu ja milleks ta tiksub.

Kas on sinule mõeldud aru saada, miks sa oled ja milleks on sulle antud aeg?

Charles Tussunutsutaja: Mina olen Jumal.

Kord läks Charles minevikust pärit deemonitega kaklema. Oma peas ainult, loomulikult. Loomalikult, see-eest, seda enam. Tema võetud hinged ja nende mälestused ja kummitused panid teda mööda linna ekslema ja Jumalat otsima.

Kuna Jumalat ei olnud ei Zavoodis, käis Charles ka Krooksus ja Rüütli tänaval. Ja siis kui Jumalat ikka kuskil linna peal näha ei olnud, mõtles Charles, et päris turvaline panus oleks see, et Jumal on lihtsalt sel reede õhtal kodus.

Nii seadis Charles sammud Jumala koja poole. Kohale jõudes ronis kohe esiuksest sisse, saapaid ära ei võtnud. Kuna Jumalal on aga teenused tellitud ja arvedki makstud, jõudsid bomberites jõmmid kiirelt kohale ja vedasid Charlesi Jumala palge eest minema just täpselt enne palvet.

Nii ei lõpetanutki Charles Jumala ees põlvili vaid hoopis ta maja ees persili.

Maailmamuutja 4

On valmis.