Charles ei olnud rassist. Teda aeti tema välimuse tõttu tihti segamini skinheadidega. Nad ise olid temaga väga sõbralikud. Vastikud maglad. Nad ei saanud kuidagi aru, kui suur on vahe enda tagi seljal kanda ringi sees "A"-d või haakristi. Anarhist ei saa kuidagi seletada enda rassistlikke vaateid. Kuidas sa seletad, et sul ei ole muidu mustade vastu midagi, ainult, et ärgu tulgu siia, meie maale, meie töökohti võtma. Anarhisti huvitab töötus?
Charles ei olnud rassist. Charles oli vaba hing. Kuid sellest ta küll aru ei saanud, kuidas vabas Eestis kasvanud inimest sõnagi eesti keelt ei osanud, vaid vene keel suus oli. Ja nii kord Pirogovi platsil tequilat juues viiski see arusaamatus käeraudadeni.
Tequilast, Charlist, käeraudadest ja Petsist on veel vähemalt üks jutt, aga jäägu see mõneks teiseks. Kasvõi siis järgmiseks korraks.
Seekord aga läks tequilane Charles vene keelt kõnelevatelt kiilakatelt küsima, täie tõsidusega, et kurat, raisk, miks nad eesti keelt ei räägi? Olukord oleks võinud lõppeda teistmoodi, kui Pets poleks ka seda olukorda väga diskreetselt ja otsekoheselt lahendanud.
Enne kui Charles üldse aru sai, et teda rusikatega, tema tülikate küsimuste eest karistada tahetakse.
Veel väikse peraga tequila pudel vastu pead ja raske kirsa munadesse.
No comments:
Post a Comment