Kõigi Invasiooni lugude välja sorteerimiseks klikka siia.
NB! ENNE LOE SEITSMENDAT OSA!
NB! NB! LÕPETADES KINDLASTI KOMMENTEERI KOGU INVASIOONI!!!
NB! Käesolevas ilukirjanduslikus soperdises kasutatud tegelaskujude nimed ja nende välimus on täiesti juhuslik ja ei oma mitte mingisugust seost päriselus samasid perekonnanimesid omavate reaalsete isikutega.
Pilkane pimedus. Hais. Märg. Löga. Sepp ja Kender on neljakäpukil kanalisatsioonis. Nightvision prillid peas.
Sepp - Ou, sa haised.
Kender - Mine putsi!
Kender puurib akutrelliga tunneliseina augu. Sinna pistab betoonikruvi, selle külge musta, paksu raamatu suuruse karbi ning lülitab nuppu.
Kender - Nii. Viimane veel.
Agendid roomavad edasi. Viimase karbi paigaldavad nad otse ühe kanalisatsioonikaevu alla. Kõik aparaadid jätavad nad sinnasamasse rooja sisse. Mehed ronivad luugist maapinnale. Peaaegu keset suurt väljakut. Platsil pole hingelistki. Kell näitab 04:00.
Sepp - Päris hea vaatepilt saab olema. Kahju, et ise ei näe.
Kender viskab pilgu valgustatud sibulkuplitele. Ta kujutab juba ette, mis neist saab. Ta naeratab märkamatult. Putin tahtis šõud. Me tõime šõu. Hah!
Kender saadab mobiiltelefonilt pealtnäha suvalise tekstiga sõnumi.
"Raamatukogu on suletud"
Kaks tumedat kuju kaovad tänavaterägastikku. Kiirelt kodumaa poole teele.
Kostavad tumedad mürtsatused. Plahvatused. Maapind väriseb ja lainetab. Kõrvulukustav ragin.
Kreml vajub kokku.
No comments:
Post a Comment