Maailmamuutja 5

Maailmamuutja kõik osad:
Esimene
Teine
Kolmas
Neljas
VIIES!

___________________________________________________________________________

Kõik algas sellest, et kodulehed ei avanenud. Ükski aadress ei andnud tulemust. Kõik serverid olid maas. Ükski sõnum või meil ei jõudnud kohale. Ükski telefoninumber ei vastanud. Levi ei olnud. Raadiod jäid vait ja telekad pimedaks. Kõik korraga. Samal hetkel. Elektrivool kadus ja akud said tühjaks nädala pärast. Generaatorite kütus lõppes umbes kuu aega hiljem.

Vaikus. Täielik vaikus võttis maad. Vaikus, milles oli kuulda vaid üksikuid ohkeid ja karjeid ja püssilaske.

Meeletus.

Meeletus ja lootusetus.

Inimene muutus inimesele hundiks.


***

Kütteta majas, mitme teki all magavale Triinule paistab silma ere valgus. See äratab ta. Tüdruk ronib tekkide alt välja. Lõdiseb. Ta läheneb aknale, kust paistab sisse soe valgus nagu oleks Päike Maale lähemale liikunud.

Aknast ei näe. Ei saa aru. Triinu läheb õue. Sisemine värelus, mis teda valdab, teeb põlved nõrgaks ning ta vajub maja ette murule maha. Peaaegu käpuli. Ta nutab hääletult. Suured pisarad voolavad ta määrdunud põskedelt. Ta tõstab aeglaselt pead. Tema silmist peegeldub kuldne valgus.

Kuldne valgus, mida sähvib üle maa olend, kes hõljub majakatuste ja puulatvade kohal. See valgus ja soojus annavad hea tunde, nagu kõik sinu teod oleks andestatud.

See olend on ingel.

***


Ei.

See olend ei ole ingel.

See olen mina.

Ja mina olen lõpp.