Charles Tussunutsutaja: Reekviem

Charles teab, et ta ei sobi eriti kaarsilla Hesburgeri miljöösse. Tal on sellest ükskõik, tal on kõht tühi ja burger on kiire lahendus. Ta istub ja ootab oma einet ja üritab enda mõtteid võimalikult hajevil hoida. Ta vaatab mööduvat rahvast.

Üks äärmiselt seksikas tüdruk, üks pikajuukseline itimees, üks paks, suure habemega mees, üks kodutu, üks vanem naine, kes lausa õhkab naiselikkust, üks pensioniealine naine, kellel on seljas pikk hall turujope, täpselt selline, nagu kõigil tema sõbrannadel. Mõnel on ainult tuhmlilla. Boheem, välisüliõpilane. Oss. Puts. Ossid.

Tal on taskus nüüdseks juba vanakooli walkman. Seal sees on cd-plaat Mozarti kuulsamate paladega. Hetkel käib tema lemmik. "Reekviem". Hostias.

Küll punkar, aga tema ei ole seda pungi osa kunagi liiga tõsiselt võtnud.
Anarhia osa aga küll.
Tõsisemalt kui teised.

Tema saab aru, et loobudes kohustustest, loobud sa ka õigustest. Anarhia on täielik vabadus, aga vabadus. Mis see on? Täielik vabadus on nagu absoluutne tõde. Seda ei ole olemas. Kõik räägivad vabadusest, ülistavad seda ja mõni isegi arvab, et ta ongi vaba. Kuid tegelikult ei ole keegi päris vaba. Ainus vabadus mida inimene tegelikult tahab, on vabadus mugavalt (ära) elada.

Pets tuli teadvusele ja peaks varsti haiglast välja saama. Ta ei ole veel uudiseid näinud. Verine nelikmõrv Tartus.

Charles on juba ülekuulamisel käinud.
Ta on aga kui kivist.
Tal on alibi.
Relva ei ole.

Ta on süütu kuni keegi vastupidist tõestab.

Charles kallab enda einega kaasa tulnud coca-colasse viskit juurde.
Ja istub sõnatult ja mõtteitult edasi.

Reekviem.