Naeratuse taga on teravad hambad ehk Invasioon (esimene jupp)

Foto (luba küsimata, jälle): Maris S - Invasion

NB! Käesolevas ilukirjanduslikus soperdises kasutatud tegelaskujude nimed ja nende välimus on täiesti juhuslik ja ei oma mitte mingisugust seost päriselus samasid perekonnanimesid omavate reaalsete isikutega.




Keldribaar on õrnalt hämar, ehk on sellega üritatud kohta hubasemaks muuta. Kuigi, jah. Hubasemaks muudaks seda hoopis kerge suitsuvine, aga nüüdsete avalikus kohas suitsetamisvastaste seadustega on see peaaegu võimatu. Isegi suitsuruumid ei ole enam tänu ventilatsioonisüsteemile suitsuvinesed. Lauad on ümmargused, sest ruumiga on kitsas. Mängib Skyplus.

Trolla istub uksele kõige lähemas lauas, üksi, laual üks poolik klaas Premiumi. Tal on seljas must pullover, jalas mustad teksad ja mustad meeste kingad, aga ta ei näe sünge välja. Tal on pruunid juuksed, mis on korralikult hooldatud, ta nahk annab aimu, et ehk on ta solaariumi külastanud või siis suvel kõvasti päevitanud. Veidi ülestõmmatud käiste alt paistavad vasakul randmel kuldne käekell, seieritega, ja paremal nahast käepael. Ta istub käed süles risti ja vaatab teises saali otsas istuvaid kaht ülikonnas härrasmeest.

Blond, hallis ülikonnas mees kuulab mureliku näoga Langi tähelepanekuid viimastest päevadest ja nädalatest. Talle ei olnud see, kiilanev ja tüsedama poolne mees kunagi päriselt meeldinud, sõbrana mitte, aga ta oli aru saanud, et nende eesmärgi saavutamiseks oli tal temasugust inimest vaja. Seega usaldas ta ülelaudse tähelepanekuid ja mitte just küll kõige vaoshoiutumaid, aga alati kuidagi täiesti loogiliselt seletatud järeldusi.

-See peab midagi tähendama, Ligi. See on, ma mõtlen...
-Mhmh
-Ta oli nii kaua Venemaal. Öeldakse, et erilised kohad muudavad inimesi ja Venemaa on väga eriline paik. Suur ja lai. Täis mis iganes erinevat kraami ja rahvast, millest enamus inimesi ei ole valmis isegi kuulma mitte. Aga. Vaata. Mõtle nüüd. Kõige selle taustal, mida sa tead. Ja ma tean, et sa tead isegi rohkem kui mina... siis... äkki ta ei muutunud seal. Äkki see ei olnudki enam tema, kes tagasi tuli.
-Kui see ei oleks sina, kes seda ütleb, siis ma laidaks selle maha kui täieliku lolluse, aga jätka.
-Ja nüüd on see väga kahtlane. Kõige muuga koos, mis toimunud on ja toimub ja kardan, et toimuma hakkab. Ta oli aastaid erak ega suheldnud praktiliselt mitte kellegagi ja nüüd äkki esineb ta teles, vastab ajakirjanikele. Miks? Milleks talle seda vaja on? Ma tean, et raha pärast ei ole vaja tal seda teha.
-Njaa...
-Me peame PM-i ja PR-i asjaga kurssi viima.
-Mitte veel. Ootame veel paar päeva. Mul on veel paar nii öelda "pakki" saabumata.
-Hea küll, aga kõige rohkem 72 tundi.
-Ma olen nõus. Ma tegelen selle kõigega ise. Sina tee edasi seda, mida sina kõige paremini teed. Vaata ainult, et kinni ei panda.

Langile, kes oli enda mustas ülikonnas küünarnukid mööda lauda laiali ajanud ja vaatas enda vestluskaaslast seni üle prilliraamide, ajas selja sirgu, kohendas prille ja võttis lonku konjakit. Talle ei meeldinud see viimane kommentaar.