Charlesi "pilt" lööb selgemaks, kui ta baari uksest välja astub. Ta ei ole purjus. Ta on omadega täiesti perses. Ja ta mõistab, et ta on siin baaris täiesti üksi. Ja selline nagu tema on. Välimuselt ja käitumiselt. Sellisena ei ole eriti hea mõte võõras baaris üksi juua. Mis siis ikka. Tuleb vastu võtta, mis iganes väljakutsed elu esitab.
See kaklus siin sündis ainuüksi sellepärast, et Charles oli lihtsalt üksi ja vales kohas ja siiski, üksi. Ei mingit karistust kartmata võib talle lihtsalt tahtmise pärast peksa anda. Charles ei ole aga papist poiss. Õnneks ei ole tema vastas tervet kampa vaid lihtsalt suvaline kohalik töllmokk. Ja Charlesi "pilt" lõi just õigel hetkel selgeks. Ta suudab hoiduda paremsirge eest. Kas ta lihtsalt kõikus õigel hetkel õigele poole? Talle endale ei tundu, et ta kõiguks.Ta suudab hoopis ise ühe vasakhaagi vastase ribidesse lajatada. Väike löögike veel paremaga vastu põske ja purjus töllakas kukub. Charles on tehtud mees.
"Haha, kuule, kanepit tahad vä?"
"Las see olla, tule tõmbame ja siis lähme sisse ja joome edasi"
Charles tunneb, et see kõik, kaklus, kanep, veel juua. See kõik ei saa lõppeda hästi, aga tal on täiesti ükskõik. Ta on enesehävitusrežiimil.
Pidu viib paneelmaja korterisse.
Võõrad, kõik on võõrad.
Charles käitub nagu ta oleks Mike Tyson.
Saadab kõiki putsi. Ja siis naeratab. Nali!
Fakjee oli.
Ja see naine on minu.
Nüüd.
Homse hommikuni.
Drink like a rockstar.
Fuck like a pornstar.
Leave like a egoistical douchebag that you really are.
No comments:
Post a Comment