ise

ise pole iseloom
on ise loom
-igaüks ju see
kes keegi pole-
näeb kiirustades ennast nurga taha kadumas
ja peatub aeg ta mälestustel

vaikselt enda ette karjudes
aksepteerib absoluutset tõde
et ta üksik hing pole loodud ülal
hoopis all