praeguseid aegu veel vaevu
ma kaen kui raevutuid aegu
kaevutud janused seisavad
valvel kui vaimud
vaesed kui laevutud madrused
paigutund maailma paigusse vaikuses
kalkuses
kandudes kaugele
elu alguse
kallastelt
kallastelt
vaevatud vanurid
taskutes laenatud padrunid
kindrali pagunid teenitult õlgadelt rebitud
selguses
veendunud selles et elu
hetke veel edasi kestub
ja kostub lohutust rusude tolmust
kus elu veel kustumast loobub
No comments:
Post a Comment